Schengeni viisa taotlemine

Kuhu viisataotlus esitada

Schengeni viisa taotluse saab esitada:

  1. VFS Global viisakeskusele
    Lisainfo: http://www.vfsglobal.com/Estonia/stpetersburg/
  2. Peakonsulaadile Peterburis
    Ainult: erakorralised kiirviisad (lähisugulase haigestumise või matuste tõttu Eestis; meremehed) ja EL kodaniku pereliikmete viisad. Vajalik eelregistreerimine telefonil: +7 812 702 09 20, vastab tööpäeviti 09:00 – 12:00.

Schengeni viisa taotlemine

Eesti välisesindused juhinduvad Schengeni viisade taotluste läbivaatamisel Euroopa Liidu viisaeeskirjast. Viisaeeskiri käsitleb lühiajalisi viibimisi, mis ei ole pikemad kui 90 päeva 180 päeva jooksul.

Viisataotlus esitatakse isiklikult, sest viisataotluse esitamisel kogutakse biomeetrilised andmed – viisataotleja kümme sõrmejälge.

EV Peakonsulaat Peterburis teenindab Venemaa kodanikke ja residente, kes elavad Peterburi linnas, Leningradi oblastis, Karjala Vabariigis, Arhangelski oblastis, Vologda oblastis, Murmanski oblastis ja Novgorodi oblastis. Kui viisa taotlejaks on mõne teise riigi kodanik, tutvuge informatsiooniga välisministeeriumi või vastavas riigis asuva Eesti esinduse kodulehel.

Biomeetrilisi andmeid kogutakse iga 59 kuu järel alates esimese kogumise kuupäevast.

Sõrmejälgede andmise nõudest on vabastatud:

  • alla 12aastased lapsed;
  • isikud, kellelt on füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta;
  • riigipead või valitsusjuhid ning valitsuse liikmed ja nendega koos reisivad abikaasad ja nende ametliku delegatsiooni liikmed, kui nad on saanud ametliku küllakutse liikmesriigi valitsustelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt;
  • monarhid ja kuningliku perekonna liikmed, kui nad on saanud ametliku küllakutse liikmesriikide valitsustelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.

Konsulaarametniku nõudmisel on viisataotleja kohustatud ilmuma isiklikult välisesindusse intervjuule.

Viisataotlus tuleb esitada vähemalt 15 kalendripäeva enne ning mitte varem kui kuus kuud enne plaanitavat reisi.

Vaata ka: Kolmandate riikide kodanikud või teatavatesse kategooriatesse kuuluvad kolmandate riikide kodanikud, kellele kohaldatakse eelneva konsulteerimise nõuet vastavalt Viisaeeskirja artiklile 22. (PDF)

SCHENGENI VIISA LIIGID

Lennujaama transiitviisa (A-viisa) võib anda välismaalasele sisenemiseks Eesti lennujaama rahvusvahelisse transiiditsooni, seal viibimiseks ja sealt lahkumiseks järgmisesse transiit- või sihtriiki, kuhu välismaalasel on õigus siseneda. Lennujaama transiitviisa ei anna õigust Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks.
Nende riikide nimekiri, kelle kodanikud vajavad lennujaama transiitviisat.

Lühiajalise viisa (C-viisa) võib anda Schengeni ala läbimiseks transiidi eesmärgil või seal kavandatud viibimiseks kestusega kuni 90 päeva 180 päeva jooksul;

Alates 18.10.2013 arvutatakse lubatud viibimisaja kontrollimisel tagasi kontrollimise kuupäevale eelnev 180-päevane periood. Erinevalt varasemast ei arvestata perioode enam alates esimesest riiki/ Schengeni alale sisenemisest, vaid periood on liikuv ning sõltub viisa kontrollimise kuupäevast. Kui isik on 180-päevase tagasiarvestusperioodil viibinud Schengeni alal lahutatakse viibitud päevade arv maha viisa alusel lubatud päevade arvust. Viibitud päevade hulka arvestatakse ainult need Schengeni alal viibitud päevad, mis jäävad 180-päevase tagasiarvestusperioodi sisse. Liikmesriikide territooriumil viibimise kestuse arvestamisel ei võeta arvesse elamisloa või pikaajalise viisa alusel viibimist.

Kuna 180-päevane ajavahemik ei sõltu enam esimesest riiki/Schengeni alale sisenemise kuupäevast, vaid 180-päevane tagasiarvestusperiood on liikuv, peavad viisa alusel reisijad olema hoolikad ja jälgima, et nad ei viibiks 180-päevase ajavahemiku jooksul liikmesriikide territooriumil kauem, kui viisaga lubatud viibimisaeg. Täpsem info on leitav Euroopa Komisjoni kodulehe vahendusel.
Otselink viisapäevade arvutamise kalkulaatorile

Kui viisataotleja soovib külastada vaid ühte Schengeni riiki, nt Eestit, tuleb viisataotlus esitada Eesti või viisade väljastamisel Eestit esindava riigi välisesindusele. Kui riigis, kus viisat taotletakse, ei ole Eesti või Eestit esindava riigi välisesindust, tuleb pöörduda lähimasse Eesti välisesindusse.

Kui viisataotleja soovib külastada mitut Schengeni riiki (sh Eestit) või kui kahe kuu jooksul on kavas mitu eraldi külastust, tuleb viisat taotleda selle riigi välisesindusest, mis on viisataotleja sihtriigiks. Et määrata kindlaks peamine sihtriik, peab viisataotleja teadma, millises Schengeni riigis ta kõige kauem peatub.

Kui viisataotleja soovib külastada mitut Schengeni riiki, kuid ei ole kindel sihtriigis või kui ta plaanib kõikides külastatavates riikides viibida võrdselt päevi, tuleb taotleda viisat selle riigi esindusest, mille kaudu Schengeni alale sisenetakse.

Schengeni viisa ja sisenemise tingimused kehtivad ainult kuni 90 päevaste viibimiste puhul. Pikemate viibimiste puhul tuleb taotleda pikaajaline viisa või elamisluba, mille kohta saab infot Politsei- ja Piirivalveametist.

VIISA TAOTLEMISEL ESITATAVAD DOKUMENDID

  • reisidokument, mis ei tohi olla vanem kui 10 aastat ning peab olema kehtiv vähemalt 3 kuud pärast taotletava viisa kehtivuse lõppu;
  • täidetud ja allkirjastatud viisataotlus;
  • foto 35x45mm;
  • tervisekindlustusleping, mis peab olema kehtiv kogu Schengeni alal viibimise aja jooksul, et tagada haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumine. Mitmekordsete viisade puhul esitab viisataotleja reisikindlustuse, mis hõlmab üksnes esimese kavandatud reisi kestuse. Samas tuleb ka järgnevateks reisideks hankida reisikindlustus, mille olemasolu kontrollitakse piiriületusel. Kindlustusvastutuse alammäär on 30 000 eurot;
  • reisi eesmärki tõendavad lisadokumendid;

Reisieesmärki tõendavate lisadokumentide nimekirjas on loetletud üldiselt nõutavad dokumendid. Selleks, et tagada ühise viisapoliitika ühtlustatud kohaldamine, on Euroopa Liidu viisaeeskirjas (artikkel 14 lõige 5) sätestatud: võttes arvesse iga jurisdiktsiooni eripärasid ühtlustatakse kohaliku Schengeni koostöö raames reisieesmärki tõendavate lisadokumentide loetelu.

Venemaal on Schengeni koostöö raames koostatud reisieesmärki tõendavate lisadokumentide ühtlustatud nimekiri: Venemaa (2.03 MB, PDF)

Ühtlustamine ei välista võimalust üksikjuhtumitel vastavalt viisaeeskirjale (artikkel 14 lõige 6) loobuda ühe või mitme loetelusse kantud dokumendi nõudmisest, kui konsulaat on kindel viisataotleja aususes ja usaldusväärsuses.

VIISATAOTLUSE LÄBIVAATAMISE EEST TASUTAV RIIGILÕIV

 Vene Föderatsiooni kodanikele: Ühe- ja mitmekordne lühiajaline viisa 35 eurot; kiirviisa 70 eurot

Teiste riikide kodanike ja muude viisakategooriate riigilõivu vaata siit.

NB! Riigilõiv võetakse viisataotluse läbivaatamise eest.

Viisataotluse läbivaatamise eest on riigilõivu tasumisest vabastatud:

  • Isik, kes saabub Eestisse Vabariigi Presidendi, Riigikogu juhatuse liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või kaitseväe juhataja kutsel põhjendatud kultuurihuvide, välispoliitiliste, arengupoliitiliste või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel;
  • alla 6-aastane laps;
  • isik Vabariigi Valitsuse otsusega või Vabariigi Valitsuse sõlmitud rahvusvahelises lepingus või EL õigusaktis või rahvusvahelise kohustusega ettenähtud juhul või rahvusvahelise tava kohaselt;
  • EL liikmesriigi (sh Eesti), Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliige;
  • õpingute või täiendusõppe eesmärgil reisiv õpilane, üliõpilane ja kraadiõppe üliõpilane ning temaga kaasas olev õpetaja;
  • lühiajalise viisa taotluse puhul teadlane, kes reisib Euroopa Ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil;
  • kuni 25-aasta vanused mittetulundusühingute esindajad, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel.
  • EL ja Venemaa vahel sõlmitud viisalihtsustuslepingust tulenevad riigilõivuvabastused (nt Eestis püsivalt elava VF kodanikust lähisugulase külastamiseks, lähisugulase haua külastamiseks, kultuuri- ja spordiüritustel osalemine jne).

TAOTLUSE VASTUVÕETAVUS

Viisataotlus on vastuvõetav, kui täidetud on järgmised tingimused:

  • taotlus on esitatud vähemalt 15 kalendripäeva enne ning mitte varem kui kuus kuud enne plaanitavat reisi;
  • taotleja on esitanud taotlusankeedi;
  • taotleja on esitanud reisidokumendi, mille kehtivusaeg lõpeb vähemalt kolm kuud pärast liikmesriikide territooriumilt kavandatud lahkumise kuupäeva või mitme külastuse korral pärast liikmesriikide territooriumilt kavandatud viimase lahkumise kuupäeva, mis sisaldab vähemalt kahte vaba lehekülge ja mis on väljastatud viimase kümne aasta jooksul;
  • taotleja on esitanud foto;
  • taotleja biomeetrilised andmed on kogutud;
  • viisatasu on makstud.

VIISA ANDMISEST KEELDUMISE, VIISA KEHTETUKS TUNNISTAMISE VÕI VIISA TÜHISTAMISE OTSUSE VAIDLUSTAMINE

Vastavalt välismaalaste seadusele on välismaalasel õigus vaidlustada viisa andmisest keeldumise, viisa kehtetuks tunnistamise või viisa tühistamise otsust.

Vaidlustajal on õigus esitada vaideavaldus (PDF) 30 päeva jooksul keelduvast (tühistamise, kehtetuks tunnistamise) otsusest teada saamise päevast arvates otsuse teinud välisesindusele. Otsuse muutmata jätmisel on õigus vaideotsus edasi kaevata 30 päeva jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates II astme vaidemenetluseks välisministeeriumi konsulaarosakonda. Vaideavalduse saab esitada isiklikult, posti teel või esindaja kaudu.

Vaideavalduse läbivaatamise eest tasutav riigilõiv on 20 eurot.

Riigilõivu on võimalik tasuda ka ülekandega Eesti Rahandusministeeriumile – vaata täpsemaid juhiseid siit

NB! Riigilõiv võetakse vaideavalduse läbivaatamise eest.

EUROOPA LIIDU KODANIKU PERELIIGE – direktiiv nr 2004/38/EÜ

Direktiivi 2004/38/EÜ kohaldatakse kõikide Euroopa Liidu kodanike suhtes, kes liiguvad liikmesriiki või elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, ning nende pereliikmete suhtes, kes on nendega kaasas või ühinevad nendega.

EL kodaniku perekonnaliikmeks loetakse isikut, kes ei ole ELi ega Eesti kodanik ja kes on:

  • ELi kodaniku abikaasa (edaspidi abikaasa),
  • EL kodaniku või abikaasa alla 21-aastane laps või ülalpeetav täisealine laps (edaspidi ülalpeetav laps),
  • ELi kodaniku või abikaasa ülalpeetav vanem või
  • käesoleva lõike punktides 1-3 nimetamata isik, kes on ELi kodaniku ülalpeetav või leibkonnaliige lähteriigis või kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu püsivalt suuteline iseseisvalt toime tulema ja on vajalik, et ELi kodanik teda isiklikult hooldab.(2) Ülalpeetavaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse isikut, kes elab ELi kodanikuga koos ühises majapidamises ning kellel puudub iseseisev sissetulek.(3) Leibkonnaliikmeks käesoleva seaduse tähenduses loetakse rahva ja eluruumide loenduse seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isikut, kes elab ELi kodanikuga ühises majapidamises ning kellel on iseseisev sissetulek.

Lisaks reisidokumendile, täidetud ja allkirjastatud viisataotlusele ning fotole tuleb viisa taotlemisel esitada vaid sugulust tõendav dokument (abielu- või sünnitunnistus jms).

Ülalpeetava vanema, ülalpeetava ja leibkonna liikme puhul tuleb esitada lisaks vastavad tõendid (sotsiaalhoolekande tõend, elukoha registreerimise tõend jms.)

Konsulil on õigus paluda dokumendi esitamist legaliseeritult või apostilliga ning ka dokumendi tõlget.

Kui sugulusest tõendavast dokumendist ei selgu, et üks osapooltest on ELi kodanik, võib konsul viisataotlejalt paluda ka koopiat ELi isikut tõendavast dokumendist.

EL kodaniku pereliikme viisataotlus menetletakse võimalikult kiiresti ning tasuta.

Viisalihtsustusleping

Erinevused üldisest viisataotluse protseduurist tulenevad viisalihtsustuslepingutest. Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud viisalihtsustuslepingu tekst on leitav siit. Teiste riikidega sõlmitud viisalihtsustuslepingute tekstid on leitavad siit.

Riiki sisenemise nõuded

Üksnes viisa omamine ei anna automaatset õigust riiki siseneda. Piiril võidakse viisaomanikult küsida tagasisõidupileteid, hotellibroneeringut või küllakutsuja andmeid, reisikindlustust ja piisavate elatusvahendite tõendamist.

Teave kaebuse esitamise kohta

Taotlejal on võimalik esitada kaebus kas seoses välisesinduse või välise teenuseosutaja viisakeskuse töötajate käitumisega või Schengeni viisa taotlemise protsessiga.
Kaebuse saab esitada Välisministeeriumi konsulaarosakonnale e-posti aadressil konsul@mfa.ee.
Juhime tähelepanu, et kaebust ei saa esitada viisa andmisest keeldumise, viisa kehtetuks tunnistamise või viisa tühistamise otsuse vaidlustamiseks.